Go to the page content

Teie KMI tulemused:

Klassifikatsioon Normaalkaal
KMI

Sinu tulemus:

KMI klassifikatsioonitabel
KMI Klassifikatsioon
Alla 18,5 Alakaaluline
18,5–24,9 Normaalkaaluline
25–29,9 Ülekaaluline
30–34,9 Rasvumine klass I
35–39,9 Rasvumine klass II
Üle 40 Rasvumine klass III

* See KMI kalkulaator on mõeldud 20-aastastele ja vanematele täiskasvanutele. Kui olete alla 20-aastane, rääkige KMI-st oma arstiga.

Mida see teie jaoks tähendab?

KMI 18,5–24,9 loetakse normaalse KMI vahemiku näitajaks. Kaalu hoidmine selles vahemikus vähendab rasvumisega seotud haiguste ohtu. 

Soovite inspiratsiooni tervislike retseptide leidmiseks või aktiivsuse säilitamiseks? Vaadake jätkamiseks meie nippide nimekirja.

Näpunäiteid ja nõuandeid

Tervislik eluviis on soovitatav kõigile. Kuid kui teie KMI näitab, et olete ülekaaluline või teil on rasvumine, võib olla aeg teha muudatusi, et saaksite olla tervislikumas kaalus. Kehakaalu määravad paljud asjad, seega saab seda ka eri viisidel juhtida. Klõpsake allpool, et näha, mida saate muudatuste tegemiseks teha.

Toitumine

Kaalu langetamiseks ei ole olemas täiuslikku dieeti. Kuid on olemas teaduslikult tõestatud viise, kuidas aidata teil kaalust alla võtta ja vältida kehakaalu taastõusu. Sööge tervislikumalt (nt Vahemere dieet, kõrge kiudainesisaldusega dieet ja taimetoit), mitte ärge minge toidukoguste piiramisel äärmustesse. 

Vaimne tervis

On palju põhjuseid, miks me kaalus juurde võtame, ja mõnikord see on seotud sellega, kuidas me end tunneme. Mõned inimesed kasutavad toitu keeruliste olukordadega toimetulekuks ja oma tunnete leevendamiseks. Seda nimetatakse emotsionaalseks söömiseks ja see on põhjus, miks me mõnikord vajame toitumisnõustamise asemel psühholoogilist tuge. Mõistke paremini tunnete ja stressi rolli kaalujuhtimises.

Tegevust

Regulaarne treening on väga oluline, et kaalust alla võtta ja hoiduda selle taastõusust. Veendumaks, et teie rasvumise kaalulangusprogramm on nii tõhus kui võimalik, kaaluge aeroobse ja jõutreeningu lisamist oma päevakavasse. Samuti peaksite üldiselt rohkem liikuma.

Siit leiate näpunäiteid uue treeningprogrammiga alustamiseks.

Magama

Liiga vähene magamine võib mõjutada hormoone, ja see mõjutab, kuidas ja mida te sööte. Kui magate paremini, suudate teha tervislikke valikuid ja seista vastu ahvatlevatele toitudele. Leidke näpunäiteid oma harjumuste parandamiseks ning keha ja vaimu vajaduste rahuldamiseks. 

Teie rasvumise oht tervisele

Elu ülekaalulisuse või rasvumisega on seotud suremuse ning mitmete haiguste või seisundite suurenenud riskiga. Üldiselt, mida suurem on teie KMI, seda suurem on võimalus, et välja arenevad muud kroonilised rasvumisega seotud haigused. Vaadake kaalulanguse kasulikke mõjusid.

Korduma kippuvad küsimused

Miks on tähtis teada KMI väärtust?

KMI on hea viis kontrollida oma haiguste riski, mis on seotud keharasvaga. Üldiselt, mida suurem on teie KMI, seda suurem on võimalus, et välja arenevad muud kroonilised rasvumisega seotud haigused, nt:

  • 2. tüüpi diabeet
  • Kardiovaskulaarne haigus
  • Insult 
  • Kõrge vererõhk 
  • Viljatus 
  • Depressioon ja ärevus 
  • Südame isheemiatõbi
  • Düslipideemia
  • Mittealkohoolne rasvmaks / mittealkohoolne steatohepatiit 
  • Gastroösofageaalne refluks 
  • Metaboolne sündroom 
  • Uriinipidamatus 
  • Obstruktiivne uneapnoe ja hingamisprobleemid 
  • Krooniline neeruhaigus 
  • Erinevat tüüpi vähk: mh rinnavähk; käärsoolevähk, emakakehavähk, söögitoruvähk, neeruvähk, munasarjavähk ja pankreasevähk 
  • Põlveliigese osteoartriit 
  • Sapikivid 
  • Tromboos 
  • Podagra 
  • Suurenenud suremuse risk võrreldes terve KMI-ga inimestega 

Küsige oma arstilt lisateavet nende haiguste ja nende seotuse kohta kehamassiindeksiga.

Millised on KMI piirid?

KMI on lihtne ja objektiivne mõõdik, kuid teatud juhtudel ja inimrühmades võib see olla eksitav. Uuringud on näidanud, et KMI on vähem täpne, ennustades haiguste riski inimestel, kes on vanemad, sportlased, pikad või lühikesed ja lihaselisemad. Näiteks tippsportlased või kulturistid on rohkem lihaselised ja kaaluvad rohkem, mis muudab nende KMI kõrgemaks.

KMI ei võta arvesse ka järgmist:

  • Pärilikud riskifaktorid, mis on seotud rasvumisega seotud haigustega, nagu metaboolne sündroom 
  • Keskkonna- ja elustiili tegurid, mis võivad aidata kaasa kroonilise haiguse tekke riskile 
  • Keharasva jaotumine inimeseti 

Oluline on meeles pidada, et rasvumisega elamine ei tähenda tingimata tervisekahjustusi, nagu ka "normaalne" kaal ei tähenda, et inimene on terve.

Viited
  1. Rueda-Clausen, C F et al, “Assessment of People Living with Obesity,” Can. Adult Obes. Clin. Pract. Guidel., lk 1–17, 2020, [veebis]. Saadaval:  http://obesitycanada.ca/wp-content/uploads/2020/09/6-Obesity-Assessment-v5-with-links.pdf
  2. Yumuk, V et al, “European Guidelines for Obesity Management in Adults” Obes Facts. 2015 detsember; 8(6): 402–424. Avaldatud veebis 2015. aasta 5. detsembril. doi: 10.1159/000442721.
  3. Garvey, W T et al, “American Association of Clinical Endocrinologists and American College of Endocrinology comprehensive clinical practice guidelines for medical care of patients with obesity.” Endocrine Practice 2016;22:1–203. DOI:https://doi.org/10.4158/EP161365.GL
  4. Guh, D P et al, “The incidence of co-morbidities related to obesity and overweight: A systematic review and meta-analysis,” BMC Public Health, köide 9, nr 1, lk 88, 2009, doi: 10.1186/1471-2458-9-88.
  5. Prospective Studies Collaboration, “Body-mass index and cause-specific mortality in 900000 adults: collaborative analyses of 57 prospective studies,” Lancet, köide 373, nr 9669, lk 1083–1096, märts 2009, doi: 10.1016/S0140-6736(09)60318-4.
  6. “Obesity Screening – Medline Plus, U.S. National Library of Medicine” Saadaval: https://medlineplus.gov/lab-tests/obesity-screening/.
  7. “Assessing Your Weight and Health Risk – National Heart, Lung, and Blood Association – U.S. Department of Health & Human Services” Saadaval: https://www.nhlbi.nih.gov/health/educational/lose_wt/risk.htm.
  8. Hussain, A et al, “Type 2 Diabetes and obesity: A review” Journal of Diabetology, juuni 2010; 2:1.
  9. Katzmarzyk, P T et al, “Body mass index and risk of cardiovascular disease, cancer and all-cause mortality” Can. J. Public Health, köide 103, nr 2, lk 147–151, 2012, doi: 10.1007/BF03404221.
  10. Kurth, T et al, “Prospective Study of Body Mass Index and Risk of Stroke in Apparently Healthy Women,” Circulation, köide 111, nr 15, lk 1992–1998, aprill 2005, doi: 10.1161/01.TSIR.0000161822.83163.B6.
  11. Landi, F et al, “Body Mass Index is Strongly Associated with Hypertension: Results from the Longevity Check-Up 7+ Study” Nutrients. 2018 detsember; 10(12): 1976. Avaldatud veebis 13. detsembril 2018. doi: 10.3390/nu10121976.
  12. Dağ, Z Ö et al, “Impact of obesity on infertility in women,” J. Turkish Ger. Gynecol. Assoc., köide 16, nr 2, lk 111–117, juuni 2015, doi: 10.5152/jtgga.2015.15232.
  13. Moussa, O M et al, “Effect of body mass index on depression in a UK cohort of 363037 obese patients: A longitudinal analysis of transition,” Clin. Obes., köide 9, nr 3, lk e12305, juuni 2019, doi: https://doi.org/10.1111/cob.12305.
  14. Zhao, G et al, “Depression and anxiety among US adults: associations with body mass index,” Int. J. Obes., köide 33, nr 2, lk 257–266, 2009, doi: 10.1038/ijo.2008.268.
  15. Lamon-Fava, S et al, “Impact of Body Mass Index on Coronary Heart Disease Risk Factors in Men and Women,” Arterioscler. Thromb. Vasc. Biol., köide 16, nr 12, lk 1509–1515, detsember 1996, doi: 10.1161/01.ATV.16.12.1509.
  16. Van Hemelrijck, M et al, “Longitudinal study of body mass index, dyslipidemia, hyperglycemia, and hypertension in 60,000 men and women in Sweden and Austria” Avaldatud: 13. juuni 2018 https://doi.org/10.1371/journal.pone.0197830.
  17. Loomis, A K et al, “Body Mass Index and Risk of Nonalcoholic Fatty Liver Disease: Two Electronic Health Record Prospective Studies,” J. Clin. Endocrinol. Metab., köide 101, nr 3, lk 945–952, märts 2016, doi: 10.1210/jc.2015-3444.
  18. Zafar, S et al, “Correlation of gastroesophageal reflux disease symptoms with body mass index,” Saudi J. Gastroenterol., köide 14, nr 2, lk 53–57, aprill 2008, doi: 10.4103/1319-3767.39618.
  19. Han, T S et al, “A clinical perspective of obesity, metabolic syndrome and cardiovascular disease,” JRSM Cardiovasc. Dis., köide 5, lk 2048004016633371–2048004016633371, veebruar 2016, doi: 10.1177/2048004016633371.
  20. Health risks of obesity – Medline Plus, U.S: National Library of Medicine.” Saadaval: https://medlineplus.gov/ency/patientinstructions/000348.htm.
  21. Canadian Adult Obesity Clinical Practice Guidelines. Saadaval:   https://obesitycanada.ca/guidelines/ 
Kas see oli teile kasulik?

Teile võib ka meeldida